Kuidas sügisel lapsi riietada?

Et sellest täit rõõmu tunda, peab lapsel õues soe (aga mitte palav), kuiv ja mugav olema. On ülioluline, et laps saaks õues joosta, kükitada, hüpata, ronida ja oma mängule keskenduda ning riided ei tohiks talle seejuures takistuseks olla. 

Mida siis lapsele ikkagi n-ö sügisese koerailmaga selga panna?

Kõige alumiseks naha vastas olevaks kihiks on parim kaheosaline soe pesu. Juhtides niiskuse kehapinnalt eemale, hoiab see lapse soojas ka siis, kui ta higistab. Mõned tundliku nahaga lapsed leiavad, et soe pesu “torgib”. Mõnel “torgib” (meriino)villane, teisel hoopis sünteetiline või segakiust pesu. Sel juhul on oluline leida konkreetse lapse jaoks sobiv “mittetorkiv” materjal. Igal juhul tasub sättida nii, et puuvillane riietus ei oleks jahedate ilmadega otse naha vastas, sest see imab niiskuse endasse ja võib põhjustada külmetumist. Keskmiseks kihiks sobib villane kampsun, fliisjakk või -vest. Keskmise kihi ülesanne on kehale lisasoojust anda. Talve lähenedes võib tekkida vajadus mitme soojahoidva kihi järele. Pealmise kihi ülesanne on kaitsta ilmastiku eest. Sügisel on kõige tähtsam tuule- ja vihmakindlus. Kuigi kummiriided ei ole materjali hingavuse seisukohast parim lahendus, on nad minu meelest väga vihmaste ja mudaste ilmadega pealmise kihina siiski asendamatud. Nende umbsust saab vähendada sellega, kui valida lapsele (mõõdukalt) suuremad püksid, see tagab ka piisava liikumis- ja liigutamisvabaduse. Traksidega kummipüksid on väga praktilised, sest ronides ja rippudes ei lähe kõht/selg paljaks. Kui laussadu ei ole, võib kummiriiete asemel kanda ka lihtsalt tuule- ja niiskuskindlaid, hingavamatest materjalidest pealisriideid.

Tasub arvestada ka keskkonda, kus laps mängib – kui tõenäosus, et ta end väga ära määrib on suur, siis on kummiriietel siin eelis - nende puhtaks saamiseks piisab üldjuhul veega ülelaskmisest. Tähtis on, et lapsel ei oleks õues tegutsedes peal pinget riiete hoidmise pärast ega hirmu määrdumise eest riielda saada. Õueriided peaksid olema sellised, mis võivadki määrduda. Suurem osa mu enda lapse õueriietest on ostetud second hand kauplustest mõõduka tasu eest või tuttavatelt saadud ning vaatan rahuliku südamega pealt, kui ta mängu käigus mööda maad roomab, märjal liival istub või poriloigus hüppab.

Juhtub ka, et külmetamise hirmust riietatakse laps hoopis liiga soojalt, võimaluseta keskmist kihti vahelt ära võtta. Tulemuseks on, et pärast aktiivsemat mängu hakkab lapsel palav, ta hakkab higistama või ei jaksa oma paksu kombekaga näiteks jooksumängus kaasa lüüa. Samas on vale eeldada, et lapsed õues alati just aktiivse mängu valivad – onni ehitamine, kodumäng või niisama sõbraga põõsa all istumine ja vestlemine võivad vägagi paiksed ja rahulikud tegevused olla. Laps ei peaks õues ringi jooksma lihtsalt seepärast, et sooja saada.

Märjad ilmaga sobivad kätte kilest vihmakindad, millele vajadusel saab alla panna õhukesed sõrmikud. Tähtis on, et kindad jätaksid lapsele võimaluse asju kätte võtta ning aktiivselt tegutseda. Eriti peab seda pisemate laste puhul jälgima, sest kui kindad neid takistavad, võtavad nad need lihtsalt käest ära.

Mütsi valikul tuleks sügisel mõõdukat joont hoida - liiga palav müts ajab lapse higistama, nii et seda on kiusatus peast ära võtta. Suurepärased asjad on torusallid, mida saab kasutada nii salli kui peakattena ning kui sajab saab kapuutsi lisaks peale panna. Torusall on vist ainud asi, mis on olemas viimsel kui ühel meie hoiu lapsel ja õpetajal, sõltumata soost või vanusest. Jahedama ilmaga tasuks pähe panna soojem müts, kuid talvemütsiga siiski veel oodata. Kui laps villale tundlik ei ole, siis heaks lahenduseks on siin meriinovoodriga mütsid, mida õmbleb laias värvi- ja mustrivalikus meie toetaja GomeraKids. 

Jalga sobivad märjaga ikka kummikud, kuivaga botased või (pool)saapad. Kui jõuab kätte hetk, mil lapsed kummikuid kandes varvaste külmetamise üle kurdavad, on sügis jõudnud sinnamaale, et tuleb midagi soojemat jalga otsida. Meie hoius on lastel läbi aastate olnud kasutusel Kuoma talvesaapad. Need hoiavad hästi sooja, kannatavad hästi vett ja lompides käimist. Lisaks on oluline, et laps saaks oma jalanõusid võimalikult iseseisvalt jalga ja jalast ära ning Kuomad on selle omaduse poolest end igati õigustanud. On väga suur rõõm, et sel aastal saavad ka õuelastehoiu õpetajad oma jalad Kuomades soojas hoida, sest Kuoma kinkis kõikidele meie õpetajatele talvesaapad. Suur tänu selle eest!

Ilm ja inimesed on kirjud ning mis sobib ühele, ei pruugi sobida teisele. On lapsi, kellel õues kunagi külm ei hakka ja neid, kellel kiiresti külm hakkab, on neid, kes esimeste sügisilmade saabudes kinnaste järele küsivad ja neid, kes kinnastest ei hooli, on lapsi kellel ei lähe vesi kunagi kummikusäärest sisse ja on neid, kellel tingimata kohe läheb. Iga vanem peaks oma lapse eripärasid arvestades leidma talle sellise rõivastuse, mis tagaks õuerõõmude täiel rinnal nautimise.

Korralikud õueriided ei tähenda enam ammu ühesuguseid ja igavaid riidetükke. Valik on kirju, nii et ka riietuse suhtes nõudlikuma meelega lapsed (meie hoiu praktikas tütarlapsed) peaksid suurest värvi ja pildivalikust omale sobivad leidma. On lapsi, kellele on õueriiete all kantavad kaunid kleidid ja seelikud väga tähtsad ning vahel võib olla raske leppida teadmisega, et hommikul hoolega valitud kleit lohvakate vihmapükste alla varu jääb. Samas on lohutav mõelda, et kleit on seal all ikka alles ning üsna veenev on argument, et needsamad kummipüksid aitavad seda puhtana hoida. Eelmisel sügisel, kui saabus aeg mütsi kanda, sättis üks tütarlaps igapäevaselt oma kena lipsuga peavõru mütsi peale, sest ei tahtnud selle kandmisest õues loobuda. Seega – ka naiselikud aksessuaarid ja soov kleite-seelikuid kanda sobivad õues mängimisega suurepäraselt kokku ega ole takistuseks.

Kokkuvõtvalt:

Parim on, kui lapsel on pigem vähe, kuid kvaliteetsete omadustega riideid üksteise otsas.

Kihiline riietumine tagab võimaluse vastavalt vajadusele kihte vähemaks võtta ja aitab higistamist ennetada.

Korralik soe pesu pole Eesti sügises kunagi liiast.

Õueriided olgu määrimiseks, mitte hoidmiseks!

Lustakaid õuemänge!

Oma tähelepanekuid laste riietamisest jagas meie hoiu õpetaja Kaisa.