"Kujutlusvõime on tähtsam kui teadmised. Sest teadmised on piiratud sellega, mida me praegu teame ja mõistame, samas kui kujutlusvõime hõlmab kogu maailma ja kõike, mida eales on võimalik teada ja mõista." Albert Einstein

Ühiskondlikud väljakutsed:
ÜRO Laste Õiguste Konventsioon rõhutab autonoomia, agentsuse ja vaba mängu olulisust laste elus ja arengus. 

Samas uuringud näitavad, et nii Eestis kui mujal maailmas on viimaste aastakümnete jooksul laste võimalused struktureerimata, n-ö vabaks mänguks tunduvalt vähenenud, seda eriti värskes õhus. Lapsed on üha passiivsemad ja tubasemad ning võimalus õppida toime tulema igapäevaelu riskidega on kahanenud. Samal ajal on vähenenud ka laste liikumisaktiivsus. Neid suundumusi on uuringutes seostatud kehaliste, motoorsete, sotsiaalsete ja enesejuhtimise oskuste vähenemise, erinevate terviseprobleemide ja haiguste, rasvumise, kuid ka meeleoluhäirete ja vaimse tervise riskide tõusuga. Murettekitavalt on vähenenud ka noorte aktiivsus demokraatlikes protsessides osalemisel. Noortega tegelevad noorsootöötajad tunnevad samas puudust noortele väljakutseid pakkuvatest õuealadest ja noortega õues tegutsemise võimalustest ja toetavast metoodikast. 

KOLM FAKTI EESTI KOHTA: 

• Piisavalt (vähemalt 60 minutit päevas) liikus iga päev 16% 11−15-aastastest lastest, sh 17% poistest ja 14% tüdrukutest. (Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring 2017-2018); 
• Vaba aega aktiivselt õues veedab iga päev 13% 10-17-aastastest lastest (Tartu Ülikooli liikumislabori Liikuma Kutsuvate Koolide uuringu andmebaas, andmed aastast 2019) 
• Nii poiste kui tüdrukute hulgas on masendust ja kurbust kogevaid 11-15-aastasi lapsi Eestis rohkem kui kõigis teistes naaberriikides (Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine rahvusvahelises vaates, Eesti Arst 2020;99 (Lisa 1):1–100)

Väärtusi, sh demokraatiat omandatakse päriseluliste kogemuste kaudu. Euroopa Nõukogu soovitab toetada algatusi ja luua keskkondi, mis võimaldavad noortel vabalt enda initsiatiivi rakendada ning seeläbi julgustavad noori mitteformaalsel moel ja mikrotasandil demokraatlikes protsessides osalema. Aktiivne mäng õues parandab laste töömälu, sotsiaalseid suhteid (nt oskus arendada ja säilitada sõprussuhteid, teha koostööd, juhtida ning olla juhitud) ja emotsionaalset heaolu (nt vähendab ärevuse ja depressiooni sümptomeid ning agressiivsust; suureneb õnnetunne).

Õues on võimalus looduslikeks mänguruumideks ning seal on elemendid, mis pakuvad lastele väärtuslikke kehalisi ja kognitiivseid väljakutseid, mis aitavad neil arendada motoorseid oskusi, tunnetada enda potentsiaali ja piire, oskust liikuda erinevates keskkondades, lahendada probleeme ning tunnetada ohte ning riske.
Lapsed ise eelistavad mittestandardseid ja väljakutseid pakkuvamaid keskkondi turvalistele ja standardsetele.
Vabade vahendite (nt platsil kättesaadavate ehitusmaterjalide) abil muutub laste mäng märgatavalt loovamaks, füüsiliselt aktiivsemaks ja sotsiaalsemaks. Vabade vahendite ja autonoomia koosmõju soodustab mänguvorme, mis on füüsilises, sotsiaalses ja kognitiivses arengus kasulikud. Igapäevaselt vähemalt kaks tundi päevavalguses viibimine ennetab lühinägevuse teket ja pidurdab selle süvenemist.