Kolahoovi võimaldav seadusandlus
Mänguväljakutele ning neil olevatele seadmetele rakenduvad üldiselt ranged reeglid ja standardid. Õnneks on kolahoovidele ja teistele nn seiklusmänguväljakutele tehtud standardides ELis erand, vastasel juhul poleks võimalik lastel endile ise kõiksugu torne, puuonne, kiikesid või mistahes masinavärke meisterdada. Ohutuse tagamiseks on kolahoovidel ümber piire ning sealseid tegevusi jälgib täiskasvanu.

"Mänguväljaku seadmed ja aluspinnakate. Osa 1: Üldised ohutusnõuded ja katsemeetodid" sedastab erandi järgmiste sõnadega:

"See [standardi EN 1176 osa, mis kirjeldab erinevaid mänguväljakute seadmetele ja pinnakattele kehtivaid ohutusnõudeid] ei ole rakendatav seiklusväljakutele [...].
MÄRKUS Seiklusväljakud on piiretega ümbritsetud turvatud mänguväljakud, mis tegutsevad ja on mehitatud vastavalt üldtunnustatud põhimõtetele, mis ergutavad laste arengut, ning mis sageli kasutavad omavalmistatud seadmeid."

Kuidas siis kolahoovidel ohutust hoitakse?

  • ligipääsu piiramine: kolahoovid on ümbritsetud taraga ning neile pääseb ligi kokkulepitud aegadel;
  • täiskasvanu kohalolu: kolahoovidel jälgivad (ja vajadusel suunavad) tegevust ning kontrollivad ehitiste vastupidavust ja turvalisust täiskasvanud töötajad. Professionaalne täiskasvanu hindab pidevalt võimaliku kasu ja riskide tasakaalu (risk-benefit assessment).
  • kehtivad kokkulepped nii enda ja teiste heaolu kui näiteks tööriistade kasutamise osas.

Kui suur on vigastuste oht?
Uuringud on näidanud, et kolahoovidel ja seiklusmänguväljakutel on oht viga saada väiksem kui tavalistel mänguväljakutel.