K: Mis on õuelasteaed?

V: Õuelasteaia mõistet pole ammendavalt defineeritud, ent üks on kindel: see on pedagoogiline, mitte infrastruktuuriline mõiste. Õuelasteaia sõna viitab värskes õhus viibimise kasulikkusele, loodusõppele, hinge ja keha tasakaalule ning keskkonnaarmastusele, mitte sellele, nagu puuduks õuelasteaial maja sootuks. Terminiga õuelasteaed peetakse silmas õppekorralduslikke aluseid.
Õuelasteaiaks võib end pidada nii munitsipaal- kui eralasteasutus. Samuti võib lastehoid tegutseda õuelastehoiuna.
Termini „õuelasteaed“ vasted teistes keeltes on: Forest kindergarten – ing. k; Waldkindergarten – sk. k; Friluftsbarenhage, Naturbarenhage – norra k, I Ur Och Skur – rootsi k.

K: Miks on õuesolemine kasulik?
V: Rohke värskes õhus viibimine aitab ennetada väikelaste füüsilise ja vaimse tervisega seotud riske ning on soodne laste arengule. Õues viibinud lapsed on toas rahulikud ning keskendumisvõimelised, kasvab spontaanne tähelepanuvõime. Õuesolemisega harjunud lastel ei ole looduses kunagi igav, see on neile lõputu seiklus. Loodusest saadavad kogemused mõjuvad soodsalt laste tervisele, motoorsetele võimetele, õpivõimele ja loomingulisusele, aitavad kaasa positiivsete sotsiaalsete suhete arengule ja koostööoskuse kujunemisele (Fjortoft, Igunn, 2001, Brügge jt, 2008; Nelson, 2009; Grahn, 1997, Grahn jt, 2009, Davies 1997).
Õuesolemine annab lastele võimaluse loodusega suhestumiseks – neil on võimalik aastaringselt jälgida taimi ja loomi nende erinevates arengustaadiumides. Vahetu kogemus looduse (sh ka linnalooduse!) seltsis on parim viis arendamaks lastes loodushoidlikku suhtumist. 

K: Milline on õuelasteaia pedagoogika?
V: Õuelasteaia pedagoogika eripäraks on toetumine põhimõttele, et õues tehakse kõiki tegevusi, mida saab lastega õues harrastada (sh joonistamine, meisterdamine, õppimine, lugude jutustamine, teater, laul, tants). Õppida saab looduses kõiki õppeained – mitte üksnes loodusteadusi. Õuesõpe toetub suuresti avastusõppe metoodikale, mille põhjal õpivad lapsed vaatlema ja katsetama, et mõista meid ümbritsevas keskkonnas toimuvaid nähtusi. Kõigi meeltega loodusest saadav vahetu kogemus soodustab teadmiste kinnistumist, seoste loomist ja tegelike oskuste kujunemist (vt täpsemalt siit). Avastusõpe toetab oluliselt ka eelkoolieas olulist keeleõpet.
Üks olulisemaid põhimõtteid, mida näiteks Ameerika Cedarsong‘i õuelasteaias rakendatakse, on huvist lähtuv (interest-led) ja lapsest lähtuv voolav õppimine (child-driven Flow learning), mille juures õpetaja peamisteks ülesanneteks on olla pigem tagaplaanil, anda lapsele lisainformatsiooni teda huvitava kohta, aidata tal põimida uusi teadmisi varasematega ja tagada turvaline keskkond. (Kenny, 2013).
Nii Rootsis kui ka Norras toimivad õuelasteaiad täpselt samadel alustel nagu kõik teisedki lasteaiad. Õuesolemist võib võrreldavaks pidada meil levinud koolide kallaku-süsteemiga, kus õppeasutus ise määrab oma rõhuasetuse. Lasteaia iganädalases kavas on matkad, sportlikud tegevused nagu suusatamine, kelgutamine, uisutamine; mõnes lasteaias ka nt puutöö, püünistega linnujaht või koduloomade eest hoolitsemine, lõkkel toidu valmistamine ning peenramaa korrashoidmine. Õpitakse tundma loodust, märkama selle rütme ja väärtustama keskkonda. Lastel võimaldatakse osaleda täiskasvanute töödes, õpetatakse kasutama tööriistu (sh nuga, haamer jt), panustada söögitegemisse, ala korrashoidu jne. Seejuures leitakse sobiv tasakaal tubase tegevuse ning väljas viibimise vahel.

Metoodika kohta vt lisaks: M. Kruuda, “Õuesõpe, avastusõpe ja mäng“, 2009. Dahlgren/Sjölander/Strid/Szcepanski “Õuesõppe pedagoogika kui teadmiste allikas – lähiümbrusest saab õpiõu“, 2009.
1. Poopuu, “Lasteaia looduse õpperada kui aktiivõppe vahend õppe- ja kasvatustöös“, 2013.

K: Mis saab, kui on külm või vihma sajab? Kas lapsed ei külmeta?
V: Põhimõtteliselt ollakse õues iga ilmaga ja rõõmustatakse võimaluste üle, mida erinevad ilmaolud pakuvad. Arvestatakse, et lastel ei oleks külm ega palav. Märjaks saanud riided tuleb kiirelt varukomplekti vastu vahetada. Kui lastel pole õues mugav, tuleb võtta kas meetmed mugavuse saavutamiseks või minna tuppa.
Õuesoleku kestus pakasega sõltub laste soovidest ja eeldab õpetaja erilist tähelepanelikkust ning vastutust. Vastutusvõimelised õpetajad ei pea pakaselisi ilmaolusid iseenesest õuemineku takistuseks. Küll on soe riietus villapesust, vahekihtidest kuni korraliku kapuutsiga talvejopeni hädavajalik.

Rohke viibimine ja liikumine värskes õhus iga ilmaga tugevdab immuunsüsteemi ja muudab lapsed külmetuste suhtes vähem vastuvõtlikeks.

K: Kuidas tagatakse õuelasteaias laste turvalisus?
V: Õuelasteaias on oluline, et reeglid oleks eelnevalt paika pandud, veel parem kui koos lastega ühiselt. Tuleb veenduda, et lapsed neist aru saavad ja kinni peavad. Õuealade piirid on kokkulepetega kindlaks määratatud ja kehtib reegel, et lapsed ei lahku ilma loata õpetaja vaate- ja kuuldeulatusest.
Sageli tehakse õuelasteaedades ka lõket, mis jahedate ilmade korral pakub sooja ja võimaldab lastel õppida vastutustunnet, kuid ka tulega seotud riske ja turvalisuse nõudeid. Sama kehtib ka avatud veekogude juures mängimise puhul, kus on äärmiselt oluline, et lapsed ei oleks kunagi ilma väljaõppinud täiskasvanu järelvalveta.

Õuelasteaedades tohivad lapsed sageli puude otsas ronida, kuid reegel on, et neid ei aidata selle juures. Põhjuseks see, et laps õpiks ise tunnetama oma võimeid. Õpetaja roll on tagada, et ronitav puu oleks ohutu ja laps tegutseks oma võimete piires.

Teadlikkus ja piisavad teadmised loodusest saavad tekkida vahetu kogemuse kaudu. Tähtis on see, et põhireeglites on kokku lepitud ja lastel on sisemine veendumus, et neist on oluline kinni pidada.

Vt põhjalikumat turvalisuse teemalist postitust siit.

K: Kuidas tagatakse laagrialal isiklik hügieen?
V: Kraanivee puudumisel võetakse kaasa (vajadusel ratastel kanistriga) värske ja puhas vesi, et lastel oleks võimalik voolava veega hügieeniliselt käsi pesta. Erandjuhtudel kasutatakse käte puhastamiseks desinfitseerivat vahendit.
Sõltuvalt aastaajast on igal lapsel kaasas pudel või termos isikliku joogiga. Laagrialal on tihti kuivkäimla ja väiksematele lastele ka köetavas varjualuses pissipotid, mida tühjendatakse kuivkäimlasse ning desinfitseeritakse.

K: Milline on õuelasteaia päevakava matkapäeval?
V: Skandinaavia näide

Matkapäeval võetakse toit kaasa termostes või soojendatakse lõkkel. Kätepesuks on kanister vett ja või desinfitseerimisvahend. Õpetajal on kaasas esmaabikarp ning mõned vahetusriided lastele. Lastel on seljakotid oma varustusega.

K: Kui sageli on matkapäev?
V: Tasakaal lasteaiahoones viibimise  ning selle hoovialal mängimise ning laagrialal nö matkapäevade tegemise vahel leitakse tuginedes asutusesisesele õppekavale, aastaajale ning ilmastikule.

K: Kui palju lapsi on rühmas?
V: Nii Rootsis kui ka Norras on rühma suurus on maksimaalselt 12 last. Viie lapse kohta peab olema vähemalt üks täiskasvanu. Meil on hetkel 1 õpetaja 4 lapse kohta.

K: Kes on õuelasteaia õpetajad?
V: Õuelasteaias peaksid töötama vaid inimesed, kes ise armastavad palju värskes õhus olla. Eeliseks on loodusteaduste taust või vähemalt täiendav väljaõpe, et tagada looduses erinevate riskidega turvaline toimetulek.
Ka Rootsis ja Norras töötavad õuelasteaias lisaks pedagoogiharidusega inimestele ka muude alade, eeskätt loodusteaduse taustaga inimesed. Norras on meeste osakaal lasteaednike seas 40 %. Kummaski riigis pole võimalik eraldi õuelasteaia pedagoogiks õppida. Piisab üldisest lasteaiaõpetaja kutsest. Rootsis viib õuelasteaedade katusorganisatsioon I Ur och Skur läbi õuelasteaiaõpetajate täiendõppekoolitusi. Saksamaal saab omandada rakendusliku kõrghariduse looduspedagoogika alal ning täiendkoolitusi pakuvad mitmed loodushariduse instituudid.

K: Kas õues magatakse lõunaund?
V: MTÜ Lapsed Õue Norras, Rootsis ja Soomes nähtud õppereisidel olid esindatud niisugused lõunaune variandid:

1. 1-3-aastased magavad isiklikus lapsevankris õues, kuuris, katusealuses;
2. Laagrialal tõmmatakse present kahe puu vahele vihma- ning tuulekatteks ja magatakse penodega maas (kevad- ja sügiskuud);
3. Laagrialal püstkojas või sõjaväetelgis magamiskottides;
4. Lasteaia hoones korralikult õhutatud ja lahtise aknaga toas penode ja magamiskottidega põrandal (talvekuud).

K: Milline on õuelasteaia hoonestus ja ala?
V: Õuelasteaia hoonestus erineb (loogiliselt) sõltuvalt laiuskraadidest. Saksamaal on tavaline, et õuelasteaia ainsaks varjualuseks on vagunelamu, millesse varjuda äärmuslike ilmaolude korral (pesuks kaasavõetud vesi ja WC-ks selleks ettenähtud põõsas). Mängualaks on looduslik ala (enamasti mets), mille kasutamises on metsa omanikuga kokku lepitud.
Skandinaavia õuelasteaedade hoonestus on aga üldjoontes sarnane Eesti lasteaedadega. Peamiseks erinevuseks võib olla see, et lasteaia hoovis ei pruugi olla traditsioonilisi ronimispuid, vaid atraktsioonid on lastevanemate tehtud, lihtsamad ning leidlikumad (köied, palgid, mängumajad, taaskasutusmänguasjad nagu potid-pannid jne). Siseruumide suuruse nõuded võivad olla paindlikumad seoses sellega, et lapsed viibivad neis proportsionaalselt väikese osa päevast (söök, magamine).
Erinevus on ka see, et lasteaed paikneb looduskauni ala vahetus läheduses, kus lastel on oma laagripaik. Laagripaigas on sisse seatud ahjuga telk või püstkoda, milles saab lavatsitel magada ning väikeste laudade taga einestada või tegelda õppetööga. Osadel päevadel viibivad lapsed terve päeva oma laagrialal (matkapäev). Sel juhul magatakse telgis/püstkojas või magamiskottidega õues.

K: Milline on koostöö lapsevanematega?
V: Õuelasteaedades on vanemad sageli kaasatud lasteaia toimimisse ja on väga oluline, et nad väärtustavad samasid põhimõtteid nagu kannab õuelastead. Õuelasteaiad ongi sageli nn kogukonnalasteaiad, mis on kas rajatud lasteavanemate poolt või on lapsevanemad kaasatud tegevuse juhtimisse ja korraldusse. Vanemad aitavad õuealasid rajada, täiustada ja on kaasatud õppekava koostamise juurde ning on oodatud kaasa lööma lasteaia igapäevategevustes. Rootsis näiteks tasustatakse lapsevanemale oma lapse lasteaias veedetud päev abipersonali rollis samaväärselt nagu tema töökohas.

K: Millistes riikides on õuelasteaedu?
V: Õuelasteaiad on levinud üle maailma juba aastakümneid. Esimene teadaolev õuelasteaed rajati Taanis 1950ndatel. Eriti laialt levinud ja populaarsed on need Rootsis (al 1957), Soomes (al 1979 – kaasatud on ca 100 000 last ja 6000 õpetajat), Norras, Austrias ja Saksamaal (al 1968). Saksamaal on 2012 a seisuga õuelasteaedu enam kui 1000.
Õuelasteaiad tegutsevad ka Leedus, Tšehhis, Suurbritannias, Hispaanias, USA-s, Koreas, Venemaal, Mehhikos…

K: Kas iga Eesti lasteaed või –hoid võiks olla õuelasteaed?
V: Jah, miks ka mitte!
Arvestada tuleb vaid sellega, et erinevalt Skandiaaviamaadest on Eestis reguleeritud ilmaolud, mille korral lapsi õue ei viida. Kui lasteasutuses puudub varikatus, ei viida alla kolme aasta vanuseid lapsi vihmasaju ja lumetuisu korral õue. Juhul kui välisõhu temperatuur on madalam kui miinus 15 kraadi ja tegelikult toimiv välisõhu temperatuur on madalam kui miinus 20 °C, lapsi õue ei viida või lühendatakse õues viibimise aega 20 minutini. (Sotsiaalministri määrus „Tervisekaitsenõuded koolieelses lasteasutuses tervise edendamisele ja päevakavale“ § 14 lg 8 ja 9). Kas need regulatsioonid lapse tervist kaitsevad, tuleks arutleda.

K: Kas õuelasteaiana saaks täita Eesti riiklikku õppekava?
V: Jah. Riiklikus õppekavas (2008) on välja toodud seitse valdkonda, mida tuleb koolieelses lasteasutuses käsitleda. Õuelasteaia kontekstis on kõiki õppekavas püstitatud eesmärke võimalik saavutada, kui õppe- ja kasvatustegevuses lõimitakse tegevusi, saavutamaks erinevate valdkondade eesmärke. Õppekavagi ütleb, et laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu ja harjutamise kaudu. Riiklikus õppekavas peetakse oluliseks autentsete keskkondade kasutamist õppe- ja kasvatustöös, mida loodusliku mitmekesisusega õuealaga keskkonnad võimaldavad. Pedagoogide rolliks on olla laste suunajad ning arengut toetava keskkonna loojad. Õuekeskkonna rikkalikest võimalustes on lapsel võimalik kõiki neid tegevusi edukalt rakendada.
Samamoodi lähtuvad ka nt Rootsis õuelasteaiad riiklikust õppekavast muude lasteasutustega samadel alustel.
Kuidas õuelasteaia lapsed küll hiljem koolis hakkama saavad – nad on ju harjunud vabalt ringi jooksma?
Teiste riikide kogemus näitab, et õuelasteaia lapsed on kooliks keskmisest paremini ettevalmistunud ning saavad ka hiljem koolis paremini hakkama. P. Häfner kinnitab oma doktoritöös  saksa laste näitel, et õuelasteaia lapsed töötavad koolis keskmisest paremini õppetöös kaasa, on motiveeritumad ja parema keskendumisvõimega, tõusevad esile heade sotsiaalsete kompetentside ning motoorsete ja kunstiliste võimete poolest. Lapsed saavad õuelasteaiast kaasa kõrge vastutustunde, iseseisvuse ja individuaalsuse – need omadused toetavad last ka tema kooliteel.