MTÜ Lapsed Õue algatajad käisid Põhjamaade ministrite nõukogu toel perioodil 2014-2016 Norras, Rootsis, Soomes ja Leedus erinevaid õuelasteaedu külastamas. Siin on toodud külastustest kirjutatud reisikirjad.

Õuelasteaedade seminari muljed Vilniusest (aprill 2016)

MTÜ Lapsed Õue liikmed tutvusid õuelasteaedade seminarisarja korraldamise raames Leedu esimese õuelasteaia Lauko Darželis asutajatega. See õuelasteaed tegutseb Vilniuses nüüdseks teist hooaega. Tutvus osutus niivõrd inspireerivaks, et eestlased otsustasid kõhklusteta vastu võtta kutse rahvusvahelisele õuelasteaedade seminarile.

25.-29. aprillil 2016 toimus Lauko Darželises õuelasteaedade seminar. Kohal olid rootslased, norrakad, islandlased, austerlased ja eestlased. Põhituumas on kõigi nende riikide õuelasteaedade idee ühesugune ning käiakse ühte sammu, oli nädala selge veendumus. Kuid kui Skandinaaviamaad ei pea õuesolemise kasulikkust oma ühiskondades juba ammu põhjendama, siis eestlased ja leedukad tunduvad oma kodus mässajatena, kui üritavad olemasolevat toalasteaia regulatsiooni „uuele“ õuelasteaia kontseptsioonile sobivaks venitada.

Rootsi kogemus I Ur och Skur („Iga ilmaga“)

Rootsi esimene õuelasteaed Lidingös I Ur och Skur Mulleborg avati 1983. aastal ja see kasvas välja tuhandeid vabatahtlikke koondavast õueorganisatsioonist Friluftsfremjändet. Tänaseks on õuelasteaedu üle riigi sadu ja neid ühendab katusorganisatsioon I Ur och Skur. See pakub koolitusi, metoodikaõpikuid ja tegeleb rahvusvahelise teavitustööga.

Rootsis algas diskussioon küsimuse üle, miks võib teha kõige olulisemaid asju ainult toas, 80. aastatel. Tänaseks on see leidnud veendunud vastuse, et kõike saab teha õues. Õuesolemine on kõigi meelte treening, see vallandab fantaasiamängud, aitab kaasa isiksuse arengule, nii et kehaline ja hingeline areng käivad käsikäes ja toob tervise. Seejuures olgu märgitud, et kõik I Ur och Skur lasteaiad täidavad Rootsi õppekava. Koolieelikul on varuks üks oskus, mida teiste lasteaedade lastel pole: ta oskab iseseisvalt pakkida oma seljakotti, sest matkal on seda ju hädasti vaja!

I Ur och Skuri pedadoogikas on keskseks teljeks õuetegelased: 1-2-aastastel metsaputukas (Skogsknopp), 3-4-aastastel metsatriinu (Skogsknytte) ja 5-6-aastastel metsatöts (Skogsmülle). Nad on lastele imelised sõbrad, kes aitavad leida kontakti loodusega, ja seda aasta läbi. Nad elavad metsas, tunnevad metsa saladusi, teavad kõike loomadest-lindudest ja kutsuvad loodust kaitsma.

Kõige väiksemate laste puhul on eesmärgiks, et maastik kujuneks lapsele tema omaks ning ta võiks seda kõigi meeltega avastada. Suuremate laste puhul peetakse silmas, et meie kogemused kujundavad meie mõtteid ja armastada saab seda, mida me tunneme. Seega keskkonnast saab hoolida, kui me oleme seda kogenud. Nii viib väiksemast suuremani pedagoogiline astmestik: naudi – vaata – mõista – õpi – järelda – tegutse. Rootslased jagavad oma aastakümnete pikku koondatud metoodikat ja mänge suurima mõnu- ja uhkusetundega!

Norra

Norras on õuelasteaedu väga palju, kuid nad ei ole ühtselt juhitud. Mõned neist nimetavad end looduslasteaiaks, mõned vabaõhulasteaiaks või metsalasteaiaks, on ka talulasteaedu. Tundub, et nad on tekkinud Norra ühiskonna vaimsusest, mis väga soosib matkamist ja välispordialasid kõikidel aastaaegadel.

Leedu seminaril osales õuelasteaia juhataja, kelle lasteaias käib 170 last. „Laps on fookuses,“ on nende siht juba algusaegadest peale. Lasteaed asutati 1989 ja kui KOV nõudis 1990. aastal kohti juurde, siis ei olnud neil võimalik seda pakkuda muidu, kui et osa lapsi pidi õues olema, sest maja kõiki ei mahutanud. See aga maksis vähem raha kui mitteõuelasteaed ja muutis kohtade juurdeloomise ütlemata kiireks. Kuna KOV seda lubas ja õpetajad tahtsid teha midagi uut, siis oligi õuelasteaed sündinud! Reaalsele tegutsemisele eelnes kolm kuud plaanimist ja oma filosoofia raamatu kokkupanemist.

Nüüd järgitakse põhimõtet, et päeva jooksul peab õues viibima rohkem kui toas. Lasteaiapäev kestab 7.30-17.00. Kuni 4-aastased magavad lõunal, suuremad pikutavad. Looduses käimine ja õuetegevused läbivad tervet aastat sõltumata ilmast. Seadusandlus nõuab 12 lapse kohta ühte õpetajat ja ühte assistenti, õueruumi peab olema 5 m2 lapse kohta ja toaruumi 3 m2 lapse kohta. Lubatud on rentida või osta telk või konteiner ja ehitada metsamaja.

Õuelasteaia pedagoogikas on olulisel kohal enesekindlus ning vabadus, mida looduses tegutsemine annab. Samuti asjade tegemine protsessis: näiteks esmalt minnakse lasteaia paadiga kalale, seejärel õpitakse tõõvõtteid alates kala puhastamisest kuni praadimiseni lõkketulel. Selleks, et lastega paadisõite ette võtta, läbivad kõik osapooled päästeõppuse. Ka lapsed õpivad päästevestidega vette hüppamist.

Igal norra lapsel on ülesanne leida endale lasteaiast sõber. Norra õuelasteaed valmistab kooliks ette 6-aastaseid lapsi. Kooliminekuealine peab oskama esineda, mängida lauamängu (sh tulla toime emotsioonidega), kirjutada oma nime, iseseisvalt riietuda ja pakkida seljakotti. Lisaks peab oskama laps olla hea sõber ja külastama oma tulevast kooli.

Norra 40% meeslasteaednikest üks – Egil – jutustab, kuidast temast kui endisest rekkajuhist sai lasteaednik tänu programmile „Mehed lasteaias“ (Men in Barenhage). Ta räägib, et mure korral lähevad täiskasvanud tihti välja ja näevad probleemi uues valguses. Seda tahab ta lastele samuti õpetada. Samas võimaldab õu olla impulsiivne – teha kiirelt ideid teoks, leiab ta.

Norrakate lähenemine on vähem programmiline kui rootslastel. Pigem on see vaba, iseõpitud ja jätab oma elulisuses sümpaatse mulje.

Island

Islandil ei ole spetsiaalselt õuelasteaedu, küll aga on kõik võimalused mitteõuelasteaial rakendada õuesõppe põhimõtteid ja toimida nagu õuelasteaed. Islandi lasteaedu esindab Vilniuse seminaril 2004. aastal avatud õuelasteaed ja -kool Stekkjaras. See lähtub Reggio Emilia õpetusest. Lapsi on 180 vanuses 1-15 a.

Lasteaed kasutab matkade korraldamiseks lähendalasuvat suurt loodusparki, kus fotode järgi otsustades on võimalused selleks oivalised. Lapsed panevad ise nimed paikadele, kus neile meeldib mängida. Üksnes väga harva jääb tuule või jää tõttu näiteks Hundimetsas või Viikingite orus mängimata.

Matkapäev on lastele kirjeldamatu vabaduse päev, räägib õpetaja Asta. Seda ka mitte ülekantud tähenduses, sest ala ei piira ükski aed. „Magic happens!“ ta kinnitab, et õuesolek aitab kaasa probleemilahendusoskuste arendamisele, uute sõprussuhete kujunemisele ja kommunikatiivsele võimekusele. Õpetaja roll on olla toetav. Teisalt ka keelelisi, matemaatilisi ja füüsilisi oskusi saab õues väga vabalt arendada. Väikestele lastele on ju ainuüksi suurte riiete ja saabastega hakkama saamine koordinatsiooniharjutus.

Lasteaias on kolm olulist reeglit:

1)     Peatu teeristil

2)     Tule vile peale kohale

3)     Laps peab nägema õpetajat, isegi kui õpetaja ei näe last

Islandi lasteaiaõpetajad on väga uhked selle üle, et nad ei täida enam laste kohta käivaid linnulehti ristikestega iga kord, kui laps sõi, magas või WC-s käis. Need on minevik, mille aeganõudev täitmine on heal juhul KOV või lapsevanema, mitte aga lapse huvides. Selle asemel pühendavad nad rohkem aega lastega tegelemisele.

Islandi ettekandest jäi kõlama rõõmust rõkkav noot, et elu esimese lume sööme loomulikult ära!

Austria

1. avatud õuelasteaed Waldkindergruppe Naturkinderon väike 14 lapsega lasteaed. See on avatud poolepäevasena (7.45-12.30) ja toimib ainult metsas. Lastega koos on korraga kaks õpetajat. Lasteaia käsutuses on väike ilma vee ja elektrita metsamaja. Talviti kasutatakse seda ka hommikuringi läbiviimiseks. Lastel on kaasas oma söök ja kui ilm võimaldab, süüakse õues. KOV lasteaeda rahaliselt ei toeta, kuid selle põhjuseks pole tõsiasi, et tegu on õuelasteaiaga. Lasteaial on linnas ka väike korter, mida kasutatakse kord kuus raamatkogupäeval. Vanemale maksab lapsehoid selles lasteaias 280 eurot kuus.

Oma vaadetelt on Naturkinder tõeline matkalasteaed, kust ei puudu ka igapäevane lõkketuli. Kuna see tegutseb ilma traditsioonilise lasteaiamajata, on see heaks näiteks, kui vähe on vaja selleks, et hoida lapsi õnnelikult.

Leedu

Leedus on mõned õuelasteaiad. Seminar toimus neist kuulsaimas, nimega Lauko Darželis. Sellel on kaks filiaali: üks Vilniuses, teine Kaunases. Vilniuses on umbes 40 lapse jagu ja see on kiirelt suurenemas, Kaunase lasteaed on noorem, hetkel 8 lapsega. Lasteaia õueala on mõlemas väga lihtsate peamiselt puust mängupaikadega liigendatud. Lapsed naudivad aga võrkkiige, õueköögi või mängumaja kõrval ka ise oma mängupaikade leidmist. Kummaski lasteaias on küllaldaselt ruumi, et seda teha. Vilniuses pole õu aiaga ümbritsetud ja jõeni on pääs vaba. Miski hoiab aga lapsi tagasi – need on õpetajatega sõlmitud kokkulepped, et vee äärde minnakse ainult üheskoos.

Õuesolemine on tihedalt seotud looduse tundmaõppimisega. Nii teavad lapsed, et piimanõgese õis on magus ja jänesekapsa leht hapu. Ka jõevee joomist või lume söömist pole õpetajate sõnul võimalik kuidagi piirata. Leedu õpetajate elutervetest vaadetest jääb meelde šokolaadisöömise näide. Nimelt avastasid lapsed matkatee mudast imeliselt šokolaadi meenutavad traktorijäljed. Vaidlus õpetajatega, kas tegu on ikka šokolaadiga, ei olnud kuigi viljakas ja lõpuks võis igaüks ise järele proovida.

Kontrastiks olgu öeldud, et Austria metsalasteaia lastel pole lubatud isegi mitte mustikaid süüa, kuna need võivad olla reostatud haigestunud rebaste poolt.

Leedu õuelasteaedade peamine mure on seadusandlus, mis arvestab üksnes toalasteaia toimimisega. Õues magamine, söömine, WC-kasutamine, lasteaia alalt lahkumine ja muud õuelasteaiale omased toimingud ei vasta üldse tubastele nõuetele ja oleks ka ebaloogiline seda ootata. Õues turvalise tegutsemise jaoks pole aga mitte mingit regulatsiooni ja see tuleb ise endale välja töötada. Täpselt samas seisus on ka Eesti.

Ühisosa

Lasteaiad, kust seminariosalejad tulid, erinesid suuruse ja asukoha poolest, kuid hämmastavalt vähe oma vaadetelt. Seminaril tekkis küsimusi, millele vastati väga üksmeelselt. Kõik osalejad kinnitasid, et lapsed justkui vabanevad looduses, kogevad vähem stressi ja toimivad grupina harmooniliselt. Lapsed naudivad avastamist, piiramatut fantaasiamängu, mida õuekeskkond toetab ja mängu käigus õppimist. Samuti oli kõigile selge kasu tervisele ning füüsisele.

Lõpetuseks kinnitas üksmeelt ka huvitav arutelu selle üle, kas veesilma ette tuleks turvalisuse kaalutlustel rajada tara. Küsimus päädis kindla järeldusega, et see vähendaks turvalisust. Aiale kutsub lapsi kangesti turnima ja samas üle aia on väga raske minna vettekukkunut päästma. Selle asemel panustaksid kõik õuelasteaednikud laste teadlikkuse tõstmisele neid ümbritsevatest ohtudest.

Teadlikkuse tõstmine on õuelasteaedade suur sõnum ja paljud tõid esile koostöö vajadust lapsevanemate ning peredega. Ei piisa sellest, kui juhataja või õpetajad soovivad rakendada õuelasteaia põhimõtteid, toetus peab tulema ka vanematelt.

Leedu õuelasteaedade seminar oli väga heade lasteaiaväärtuste kokkutulek. See kinnitas, et õuelasteaedu on Euroopas vaja.

Palju tänu Põhjamaade Ministrite Nõukogule, kes rahastas MTÜ Lapsed Õue õuelasteaedade seminarisarja, mille kaudu sündis nii paljupakkuv rahvusvaheline koostöö.