2021.
aastal saime rahastuse Erasmus+ noortevaldkonna koostööprojektile, mille
ametlikuks nimetuseks oli “Kolahoovid: väljakutseid pakkuva mitteformaalse
õpikeskkonna loomine noorte demokraatliku osaluse suurendamiseks, vaimse ja
füüsilise tervise toetamiseks, jätkusuutliku mõtteviisi juurutamiseks ja
loovuse elavdamiseks”.
Selle projekti raames oleme ise kolahoovi kontseptsiooni lähemalt tundma
õppinud, külastanud kolahoove Saksamaal (Münchenis ja Berliinis), hoidnud töös
piloot-kolahoovi Tartus tutvustanud seda lähenemist paljudele huvilistele üle
Eesti. Samuti oleme läbi viinud erinevaid harivaid üritusi, millest kolm
suuremat on olnud:
1. Noortelaager kolahoovi rajamiseks 2022
25.-28. juulil 2022 disainisid ja rajasid 10 STEP-programmis osalevat õigusrikkumise taustaga noort koos Pallase Kõrgema Kunstikooli juhendaja ning tudengitega kolahoovi MTÜ Lapsed Õue hoovialale Tartus.
Panime erilist rõhku demokraatlikule ja mängulisele koosloomeprotsessile, kus noored said arendada sotsiaalseid ja koostööoskusi ning omandada uusi käelisi oskusi. Ühiselt külastasime Pallase Kõrgema Kunstikooli skulptuuriosakonda ja AHHAA teaduskeskust.
2. Rahvusvaheline kolahoovide koolitus 2023
7.-11.augustil
2023 korraldasime Tartus kolahoovide koolituse, kus pikaajaliste kogemusega
kolahoovi praktikud Suzanna Law (UK, Leeds) ja Jerome Fink (Saksamaa, Berliin)
tutvustasid kolme Balti riigi osalejatele:- millest
koosneb kolahoov ja miks seda vaja on? Noortele atraktiivse ja arendava
õueruumi omadused.
- Kuidas
kolahoovi kujundada? Koosloome noortega, pop-up ja püsiva kolahoovi rajamine.
- Kuidas
kolahoovi hoida? Täiskasvanu roll, vaba ja loova õhkkonna tekitamine,
kolahoovide pidamine kestlikuna, muutuste juhtimine.
Sihtrühm: noorsootöötajad, huvijuhid, väliruumi kujundajad
Eestist, Lätist ja Leedust.
Sihtrühm: noorsootöötajad, huvijuhid, väliruumi kujundajad Eestist, Lätist ja Leedust.
3. Kolahoovide ümarlaud 2023
Oleme võtnud sihiks, et
kolahoovidest saaks Eestis uus normaalsus. Selleks kutsusime 23.
novembril 2023 Tartu Loodusmajja kokku ümarlaua, et arutleda teemadel, mis
kolahoovindusega ikka üles kerkivad (sh ühiskonna teadlikkus mängu, õuesolemise
ja liikumise kasulikkusest, küsimus tervislikust riskide võtmisest, sobivus
olemasolevatesse süsteemidesse, rahastus, noorte vaimne ja füüsiline tervis,
linnaruum ja esteetika).
Ümarlaud oli suunatud poliitikakujundatele, noorsootöötajatele, ametnikele,
arhitektidele, õpetajatele, kogukondade eestvedajatele, teadlastele jt olulistele
osapooltele.
Ümarlauaga samal ajal lastele meie esimene siseruumi papist POP-UP-KOLAHOOV, mis nakatas ka ümarlaual osalejaid loovusesädemega. Ühiselt lapsepõlve lemmikmänge meenutades ilmnes, et valdavat osa ümarlaual osalejaid ühendas just õuemäng ning seikluslikkuse aspekt selles.
Töötasime ühiselt visiooni kallal, kuidas erinevate elualade
esindajad saaksid kaasa aidata, et laste ja noorte ellu rohkem autonoomiat ja
väljakutseid pakkuvaid keskkondi tekiks. Samuti arutasime takistuste üle,
millega sellel teel rinda pista tuleb.
Takistustena toodi esile, et muruga või asfaldiga kaetud ning esteetikat funktsionaalsusest enam väärtustav moodne avalik ruum ei arvesta täna laste ja noorte tegelike vajadustega. See omakorda on kinni ühiskondlikes harjumustes, täiskasvanute hirmudes ning juurdunud mõtteviisis. Paljude laste ja noorte elu on täis pakitud täiskasvanute poolt juhitud tegevusi (huviringid) ning vaba mängu laste arengus ei osata piisavalt väärtustada. Paljud vanemad püüavad tagada lastele maksimaalselt turvalise elu, välistades ka õppetunde nagu märjaks või mudaseks saamine, kriimustused, muhud ja sinikad, näpu kõrvetamine, kuigi elus ettetulevate riskidega toimetulemiseks ja vastutuse võtmise õppimiseks peaksid need olema loomulik osa iga lapse suurekskasvamisest ning aitama edaspidises elus ennetada vaimseid probleeme - ebakindlust ja ärevust.
Lahendustena kolahoovi idee juurutamisel pakuti välja näiteks:
- Üle-eestilise kolahoovide võrgustiku loomist.
- Mänguspetsialisti ametikoha loomist kohaliku omavalitsuse juurde.
- Noortekeskuste juures kolahoovi piloteerimist; oluline on jõuda ka noorteni, kes seda enim vajavad (riskirühmad).
- Kolahoovide loomist kogukondlike parandustöökodade juurde.
- Tööõpetuste tundide läbiviimist koolihoovis, rakendades (osalt) kolahoovi põhimõtteid.
- Pop-up kolahoovide korraldamist erinevate ürituste raames,
nt lastekaitsepäeval, linnaosapäevade ja festivalide raames.
Tartu linnaga seotud arhitektid visioneerisid, et kolahoov võiks
rikastada Tartu mänguväljakute võrgustikku.
Osalejad leidsid, et on oluline, et kõigi KOVide
noorsootöötajad teaksid, mis on kolahoov ning selle kasu teraapiavormina,
noorsootöös, laste liikuvuse toetamisel jne.
Teadlikkuse tõstmiseks pakkusid osalejad välja, et algklassilapsed võiksid käia
kolahoovides lõimitud õppe raames ning et ka tööõpetuse tunni raames võiks funktsioneerivat kolahoovi külastada.
Usume, et ümarlaual osalenud "vabamängusaadikud" seisavad oma elualal tulevikuotsuseid tehes senisest teadlikumalt noorte arenguliste vajaduste ning neile vastava keskkonna loomise eest ning et siit koorub põnevaid koostöövõimalusi!
Ümarlaud oli suunatud poliitikakujundatele, noorsootöötajatele, ametnikele, arhitektidele, õpetajatele, kogukondade eestvedajatele, teadlastele jt olulistele osapooltele.