MTÜ Lapsed Õue algatajad käisid Põhjamaade ministrite nõukogu toel perioodil 2014-2016 Norras, Rootsis, Soomes ja Leedus erinevaid õuelasteaedu külastamas. Siin on toodud külastustest kirjutatud reisikirjad.

Reisimuljeid Rootsi õuelasteaedadest


…ehk lugu sellest, kuidas MTÜ Lapsed õue liikmed 2014. aasta kevadel Rootsi õuelasteaedu külastasid. Artikkel “Natuke pori teeb kõhule head” avaldati aprillis 2015 ajakirjas Sensa.


Natuke pori teeb kõhule head

Liina Reisberg

Eelmise aasta märts oli Eestis ja Rootsis sarnane temperatuur nulli lähedal, siin-seal lumehanged, valdavalt aga maa must ja taevas sompus. See on aeg, mil eesti lapsi peetakse pigem toas kui lastakse neid porisse müttama. Rootsi õuelasteaedades on aga vastupidi lapsed saavad õues lustida iga ilmaga – mida porisem, seda lõbusam!

Tol varakevadel külastasime MTÜ Lapsed Õue algatajatena ja väikelaste vanematena kolme Stockholmi õuelasteaeda, et näha, kuidas võimatuna näiv – iga ilmaga õuesolemine -võimalikuks tehakse. Need lasteaiad kuuluvad kõik ühe katusorganisatsiooni Friluftsfrämjandet alla.

Tavalasteaedadest eristab õuelasteaedu peamiselt see, et looduses viibimisele pööratakse väga suurt tähelepanu. Mida vanemaks lapsed saavad, seda enam käivad nad ka lasteaia territooriumilt väljas. Väärtustatakse keskkonnateadlikke eluviise ning õpetatakse loodust tundma ja hoidma.



Mänguline Bullerby

Utsikteni õuelasteaias ootas meid kahekordne Bullerby-tüüpi maja, mis oleks imehästi võinud olla ka Haapsalu või Pärnu puitvillade musternäidiseks.


Saabusime lõuna ajal. Noorem rühm (1-3 a) magas parasjagu kärudes maja ees. Hoovi vaiksemas sopis paistis ka lihtne katusealune suvisemal ajal väljas magamiseks. Veel tervitasid meid puust turnimispuud, puurondid, mitmel näiteks rool küljes, mängumajake, ronimisköied, mis õpetajate sõnul puha lapsevanemate kätetöö. Meie väikese reisiseltskonna silmis oli õu meeldivalt lihtne, ilma plastmassi ja erksate värvideta, kodune ning loodusesse sulanduv.



Lasteaiaõpetajad jagasid meile oma kogemusi. Tähtsaim on vast see, et lastele meeldib õues. ei vaadata Rootsi õuelasteaias ei vaadata kella, kui kaua õues ollakse, vaid jälgitakse, et lastele seal meeldiks ning et tegevused seda toetaks. Näiteks meeldib lastele õues vihmaga väga, siis saavad nad ämbrid kätte ja solberdavad veega. Talvekuudel mõistagi suusatatakse, uisutatakse, kelgutatakse palju. Kevadel-suvel pakuvad tegevust peenrad, mida koos hooldatakse, ja kanad, kellele lapsed saavad süüa anda. Lapsed nuiavad tihti kuurist tööriistu, et koos õpetajatega naelu lüüa, saagida ja meisterdada… Utsikteni lasteaias on igal reedel matkapäev, mil võetakse ette rännak laagripaika lähedalasuvas metsas. Kõiki tegevusi, mida saab teha õues, tehaksegi õues. Erandlik pole ka nt söögi valmistamine ühes lastega lõkketulel.



Õpetajate sõnul on õuelasteaia lapsed hea keskendumisvõimega, tähelepanelikud, põhjalike teadmistega loodusest, tehes sageli oma vanematelegi silmad ette. Nad on kehaliselt hästi arenenud, ei kannata stressi ega ärevushäirete all. Seda kinnitab ka Rootsi riiklik statistika.

Uurisime, millega peab lapsevanem arvestama, pannes oma lapse Utsikteni õuelasteaeda. Õpetajad rõhutasid, et kindlasti vajab laps õuelasteaias vastupidavaid riideid. Lasteaial on varustuse nimekiri, mis igal lapsel olemas peab olema. Näiteks on seal kohustuslik pikk villane aluspesu. Samuti peavad vanemad arvestama, et päev otsa vabas õhus viibinud mudilane tahab õhtul vara magama minna.



Tõeline rahupedagoogika

Järgmisena ootas meid Vendelsö Mullebo õuelasteaed. See asub Tyresta rahvuspargi serval, algselt koolimajaks ehitatud ühekordses kivist hoones, mida ümbritseb võrkaed. Hoone nagu Eestis, mitte eriti silmatorkav. Küll aga jäi meelde selle lasteaia atmosfäär. Õpetajatest kiirgas rahu ja usaldust. Ei mingit „ära-tee-seda“ või „ära-puutu-toda“ suhtumist! Selle asemel toetav side iga lapsega.

Sattusime sinna matkapäeval. 4-6-aastaste jaoks tähendab see umbes kilomeetrist matka metsas. Oli äärmiselt vahva, et saime selle poolteisetunnise matka kaasa teha. Meile sai selgeks ka see, et maastikuga lapsi ei hellitata: ei valita lihtsamat teed, küll aga arvestatakse laste tempoga.



Libedal ja jäisel metsarajal tehti peatusi: lauldi, kallistati puid, katsuti puutokkidega kraavide sügavust ja läbiti lõiguke täielikus vaikuses, et kuulata metsa hääli… Matkalised ise olid rõõmsad, porised ja märjad. Laagriplatsil läks lahti vaba mäng, millele järgnes piknik. Õpetaja pani valmis võileivad puurondi peale ritta. Meie küsimuse peale, kas terviseamet seda ei keela, vastas ta sõbralikult: Little dirt is good for you! (Natuke pori teeb kõhule head!) See vastus rõõmustas meid: nagu vanematel, nii ei tasu ka lasteaiaõpetajatel üle pabistada. Meeldiv oli ka see, et terve päeva jooksul ei pidanud lastest kedagi keelama. Matkal võis näha näiteks vaatepilti, et lapsed hakkasid äkki kiviselt mäenõlvalt alla rulluma. Samuti seda, et üks 4-5-aastane tüdruk asus mööda märga ja libedat mahakukkunud puud ukerdama, jõudes niiviisi märkimisväärselt kõrgele. Meid hämmastas see, et ükski õpetajatest ei teinud mingit märkust kummagi olukorra kohta. Kõik need ohtlikud trikid käisid matka juurde – avastamine oli lubatud! Kontrolli asemel oli usaldus ning lapsed tundsid hästi oma piire ja võimeid.

Loodusekilluke paneelmajade vahel

Järva Staden Solna õuelasteaed andis meile pildi sellest, et ka otse magala südames on võimalik ellu viia õuelasteaia ideed. Järva Stadeni lasteaed asub paneelmajade vahel ja matkamiseks kasutatakse lähedalasuvaid parke. Näiteks sõimerühm (kaheksa last, kaks õpetajat) matkas meie seltsis 150 meetri kaugusel olevale haljasalale, mis meenutas Nõmme mändidealust. Seal otsiti käbisid, millega muinasjutte ja rollimänge läbi mängida. Suuremate matkatee oli pikem (ca 1 km) ja kaasa võeti kunstitarbed, et metsa all meisterdada. Nii siin kui ka teistes lasteaedades jäi silma, et pole eraldi laulutundi, liikumistundi, kunstitundi, vaid need tegevused on kõik mõnusalt üksteise sisse põimitud ja toimuvad õues.

Usutavasti saab ka iga Eesti lasteaed väikese vaevaga üle vaadata oma päevakava ja hinnata, ega me ei kasvata liiga tubast uut põlvkonda.





Rootsi esimene õuelasteaed avati 1957. aastal. Aastate jooksul on õuelasteaedades käinud üle 1,5 miljoni lapse. Rootsi eeskujul on õuelasteaedu avatud Soomes, Saksamaal, Norras, Lätis, Venemaal, Jaapanis ja mujal.
 
Haiguslehtede statistika Rootsis näitab, et lapsed, kes käivad õuelasteaias, haigestuvad vähem kui tavalasteaedade lapsed. Lapsed, kes veedavad palju aega õues, keskenduvad paremini, on vastupidavamad, on vähem rahutud ja oma ümbruse suhtes tähelepanelikumad.
 
„On vaja olla õues, et looduse helide, valguse, vormide ja värvide voog stimuleeriks aju. Eriti vajalik on see kolme- kuni kuueaastastele, kelle energiavoog ajus on suurim.“
David Ingvar, neurofüsioloogia professor, aju-uurija


P.S! Inglise keeles on Rootsi õuelasteaedadest võimalik lugeda siit. Väike vahva referaat, mis on kirjutatud läbi autori isikliku kogemuse:
http://creativestarlearning.co.uk/wp-content/uploads/2013/06/Rain-or-shine-Swedish-Forest-Schools.pdf