Lugu maasikamustriga särgist ja kogukonnatundest

Pesin just hiljuti üht oma tütrele väikseks jäänud kena maasikamustriga särki. Mõnda plekki tuli pikalt töödelda ja lõplikult need välja ei läinudki, sest särgi ajalugu on väärikas. Minu laps oli selle särgi neljas kandja, enne teda oli see olnud veel mitme põnni hinnatuim hilp riidekapis, mis tähendab, et rinnaesisele on aja jooksul pudisenud nii mõndagi. Nüüd saadan selle uuele ringile - kõige esimese särgikandja väikesele õele.

Õuehoiu kogukonnas on riided ikka käest kätte käinud ning oleme oma MTÜ üldkoosolekuid ühendanud riietevahetusega, kus käest kätte käivad nii laste väikseks jäänud kui täiskasvanute kappi seisma jäänud riided. Ringluses olevatest riietest on olnud osa väga hea kvaliteediga, mis sobivad hästi just õuehoiu lastele - näiteks häid õueriideid ja sooja pesu kihilise riietumise tarvis. Kuid on ka olnud palju lendlevaid printsessikleite, spidermani kostüüme ja mis eriti praktiline - poiste ülikonnakomplekte ja peokingi, mida selle kandjad just sageli ei kasuta.

Uuele tasemel jõudis meie hoid riieteringluses aga siis, kui suutsime hilpudele eraldada selleks tarbeks eraldi verandaruumi, mis sai nimeks Sekkar. Riided ja jalanõud on Sekkaris sorteeritud suuruse järgi. Kui kodus suurem kapituulutamine käsil, siis saab minna just paraja suuruse juurde, võtta oma lapsele sealt sobiv ports riideid ja väikseks jäänud rõivad panna suuruse järgi uusi kandajad ootama. Samuti aitab Sekkar hädast välja siis, kui mõni laps hoius olles oma riided lootusetult märjaks teeb ja seda võib õuehoius juhtuda nii sagedasti, et lapsele kaasa pandud vahetusriietest jääb väheseks. Sel puhul saavad õpetajad Sekkarist igal ajal hõlpsalt lisa.

Eks Sekkaril on ka omad kogukondlikud väljakutsed - aeg-ajalt tuleb riiuleid revideerida, uuesti korda sättida, kogukonnaliikmeid korrale kutsuda, et sekkari reegleid järgitaks jne, aga need katsumused on olnud ületatavad ja kindlasti kasude poolt kordades üle kaalutud. Põhiline, mida on vaja silmas pidada: et kõigil asjadel oleks oma kindel koht, kuhu neid panna ja kust neid leida - soojal pesul, kinnastel, mütsidel, sokkidel, printsessikleitidel, vihmaülikondadel jms ja suunata kasutajaid kõike alati õigesse kohta sättima.

Sekkar ja kogukondlikud riietevahetused on meie pere laste garderoobi pea 100% ulatuses ära katnud, üksikuid asju olen aastate jooksul pidanud juurde hankima. Riiete omavahel vahetamine loob erilise kogukonnatunde - nii vahva on näha oma lapsele väikseks jäänud riideid omakorda kellegi pisema seljas! Sama tunnevad ka lapsed ja nad on rõõmsad, kui saavad oma vanu riideid väiksematele sõpradele edasi “pärandada”. Niimoodi tekib riietele juurde eriline väärtus, mis kiirmoe maailmas, kus pidev uue ihalus paneb vanu riideid hooletult ära viskama, on ammu kadunud. Hooletu suhtumine on tekitanud aga mõõtmatult suure keskkonnaprobleemi, mida oma laste tulevikule mõeldes peame kiiresti lahendama.

Tänasel päeval ei ole laste heaoluks vaja enam uusi uhkeid riideid, vaid anda edasi oskust väärtustada kasutatud asju ja maast madalast õpetada lihtsaid keskkonnahoiu harjumusi - taaskasutust, uuskasutust ja parandamist. Lihtsate igapäevaste sammudega saab samuti maailma paremaks muuta. Viimase mõtte valguses ongi väikese maasikasärgi peamine kaunistus mitte kena muster, vaid just needsamad raskesti mahapestavad kangekaelsed plekid!