Lapsed ja mutukad

Kevadel ärkab loodus uuesti ellu ja õu pakub uusi huvitavaid kohtumisi putukate ja muude pisielukatega. Kuni pisiloomad ei kannata, tasub lastel nende maailma julgelt avastada lasta.
Minu lapsed on oma iseloomudelt väga erinevad ning sestab suhtuvad nad täiesti isemoodi ka pisielukatesse, kes kevadel toimetama hakkavad. Vanem laps armastab väga vaadelda sipelgate tegutsemist, talle meeldib õhust kinni püüda kiile ja neid pärast vabadusse tagasi lasta, ta naudib võimalust lepatriinul oma käte peal toimetada. Noorem laps aga poeb mulle kohe sülle, kui mingit putukat märkab ja ütleb: "Emme, kaldan, ämblik!", isegi kui ämblikuga teps mitte tegu ei ole.
Meie hoius väldivad õpetajad lastele väljendamist, et putukad on hirmsad või vastikud. Küll aga manitsevad nad, et putukatele haiget ei tehtaks ja kui nad ise tulevad, siis võetakse putukaid kätte (hoolega jälgides, et nad kuidagi kannatada ei saaks).


Minu mõlemat last paeluvad aga tohutult kevadel lume alt välja sulavad tühjad teokarbid. Pärast ühiseid matku on mu taskud kokkukorjatud teokarpidest punnis. Vanemale lapsele kinkis ta hoiukaaslane isegi ühe väikseks jäänud pluusi, kus olid tigude muster peal. Ta teadis, kui väga mu lapsele teod meeldivad!

Lastega saab hõlpsalt hakata koos õppima Eestis levinud kodadega maismaatigude liike. Neid on tegelikult päris palju (kokku 71 liiki), määramiseks on olemas käepärane eestikeelne äpp, mida saab alla laadida siit.

Põnevat avastamist!

Kirjutas Liis, pildistasid Liis ja Kaisa.
Eelmine
50 onni varjundit
Järgmine
Puugid! Kuidas lapsi kaitsta?

Lisa kommentaar

Email again: